Pettumus
Maroko/Essaouira – osa IV
Essaouira on linn tegelastele alates piraatides, lõpetades jazzmuusikute ning filmitegijatega. Paradiislik!
“Tracy Chapman” Granadas
Mõned päevad tagasi nägin Granadas üht vast kõige paremat muusikuvõltsijat, mida olen varem näinud.
Valed tagajärjed
“Mulle öeldi kunagi ammu ausalt ära, et ma ei sobi oma mehe naiseks, et esmapilgul oldi mind nähes pettutud. Mida mul selle tõega pihta oli hakata, et pulmapäeval keegi minust nõnda mõtles?”
Kollased majad ja puud
Olen oma toaga päris rahul. Oma õpingute jooksul, mil 15 aastaselt vanemate juurest ära lendasin, on mu toal uks olnud vaid paaril aastal. Neist kaheksal aastal on “ukseks” olnud kapp või pole seda olnud üldse. Hommikused sammud ning kõne pole magada lasknud.
Väike rahvas, väike süda?
“Suur rahvas, suur süda?” Kes meist poleks kuulnud seda tsitaati? Elame subühiskonnas, mille erinevad kultuurid on pealtnäha me maal tugevalt segunenud, kuid mis on eestlasliku väikluse tõttu siiski tugevalt põrkunud. Vene rahval on tõesti suur süda, nagu mõnel muul suurekaliibrilisel ühiskonnal mujal maailmas. Mitte sellest ei taha aga lausuda, kel on suur süda ja kel [...]
“Oscaripohmakas”
Igav ja põnev samaaegselt – üllatused puuduvad. Ja nagu ikka tavaks, nagu ka muus moes, on meil ka filmimood, mis kestab vähemalt kaks aastat. Pole teab mis uuenduslik, aga nagu prognoosisin, läks parim film:
No Country for Old Men
Ning parim filmimuusika, nagu ka ise oleks soovinud:
Atonement
“No Country for Old Men” on stiilipuhas näide praegusest [...]
Paablid
Gustavo Santaolalla on filmihelilooja, kes minu arust on hakkama saanud imeteoga – saanud kahel järjestikusel aastal filmimuusika oscari (neid mehi on veel peale tema 2) – 2005 aastal “Brokeback mountain” ning 2006 aastal “Babel”. Kas imetegu või mitte, kuid tegu on üsnagi ühte kapsaaeda “visatud” muusikaga. Viimastel aastatel olen tõsiselt üllatunud võitjate üle, kuna [...]
Ilusad inimesed
Kui keegi on rääkinud “ilusad Rootsi mehed” ja toonud neid sünonüümina võrdluseks meestele, kes tõsiselt head välja näevad, siis ei ole ma päris hästi sellest aru saanud. Aga oma silm on kuningas – nähtud, vaadatud!
Kõik algas ju väga ettenägelikult – meie kajuti mõlemal poolel asusid 2 eesti noormeeste seltskonna kajutit. Huvitaval kombel on see normaalne, [...]
Sõjatoojad
2 teost, kuid 82 aastase vahega.
Esimene neist, 1918 a. esmaesitlusel kõlanud Gustav Holsti – Planets (Mars – The Bringer of War). Ning teine – 2000 aastal kirjutatud Hans Zimmeri Gladiaatori soundtrackilt pärit “Barbarian Horde”.
Jutustasin nende kahe loo kunagi pikemalt siin!
Mitu erinevust leiate?
Kõigepealt 1918 (mängivad Berliini filharmoonikud Herbert von Karajani esituses – täisversioon). Kuulasin 4 erinevat [...]
Veetilgana suuruputuses!
Pole mõtet olla üks veetilk selles suures uputuses!
Ärge lahmige! Pole mõtet lahmida nii, nagu lahmisid eile õhtul ja öösel paljud Vene alla 20 aastased jõnglased ning ideaalitud inimesed meie Eestimaa pealinnas.
Ja kui Te täna, ükspuha mis päeval, lähete provotseerima, uudishimust uurima, aega veetma Pronkssõduri juurde, siis mõelge, et võtate vastutust veetilgana, kuigi nii kerge on [...]
Superstaaritus
Minu arust on üsna kurb, et Michael Buble loo “Home” ebastabiilne poisikeseversioon Rivo esituses superstaari tänases saates pea veerandiku eestimaa rahva südamest “võitis” Üldiselt ennustan ma taolistel võistlustel täiesti mööda rahva arvamusest. Mäletan Eurovisiooni lauluvõistlusi, kus minu ääretud lemmikud alati võitsid – tõsi, üldiselt jagasid nad kohti tagant kolme sees. Karjainstinkt pole minus kunagi otsust [...]
Reisipäevik!
Reisipäevik! Slovakia suusareis.
1 ja 2 päev (25-26 detsember)
Sõit Slovakiasse läks ühe jutiga, paljude pisemate peatustega. See sõit pole väga ajaliselt piin, kuivõrd kohati natuke piin hoopis seltskonna eripärade tõttu. Sõit kestis 22 tundi, sellest 22 tundi kestis autos muusika. See muusika pole minu jaoks. Huvitav, kuidas mõned inimesed saavad tunde ühesugust muusikat kuulata, absoluutselt sellest [...]
Ptui-ptui-ptui
Olin viivu hõisanud kõigile oma kõrval viibivatele haigetele-nohustele inimestele, et pole kaua haige olnud. Ja nüüd on kurk nii tapvalt valus, et mul on tunne, kuidas haigus nüüd kõige eelmiste sügis-kevade-talve eest mulle mitmekordselt tagasi teeb. Olin terve päeva kodus passinud ja ämbriga teed joonud, kui otsustasin kinno minna. “The Departed” – veel esimesed tund [...]
Imetlus/pettumus
See oli aasta 2000, mil tulin kinost, pisar silmas ning oli sündinud minu jaoks midagi ilusat. Tookord tegi seda “Gladiaator”. See mees, kes käis seal filmi algul viljas… See mees, kes läks taevariiki oma pere juurde, käies viljas, paitades peopesadega pehmelt viljapäid… see liigutas mind tohutult. Ja see ei oleks mind never-ever liigutanud nii, kui [...]
Folgist/suvetoast/
Täna oli üks magusaimaid unesid, mis viimastel aegadel mul on olnud. Ärgates kuulsin väljast kostuvat puude kohinat ning mõtlesin sellele, milline omamoodi luksus on koht kus magan – rõdutuba, mis talviti on kinni, sest seal puudub küte. Ainult voodi on seal vaid ning helerohelised seinad, katusealune, nii et lage on ehk ruutmeetri jagu vaid. Selle [...]
Inimesed muutuvad
Inimesed muutuvad, mõned halvemuse poole, mõned paremuse poole, mõned vähem, mõned rohkem. Muutu(si)n ka mina…
Inimene, kes oli tookordsel ajal tulihingeline suitsetamise vastane, inimene, kellel on kindlasti suur osa selles, et mina seda enam ei tee, suitsetas raekoja platsil…
Vot siis, võta näpust, kõik muutub:)
Oleksin tahtnud teda kohata seal sel hetkel ning öelda talle: “Tere, kuidas läheb?”
Forte-Fortissimo
Eile saabusid Saksamaalt meile 4 klaverit, mida esitlesime täna Eesti Muusikaakadeemias terve päeva. Üks suur Blüthneri kontsertklaver, üks pisem Irmleri kabinetklaver ja 2 väikes Irmleri pianiinot. Kahtlemata Blütneri kontsertklaveriga olid ootused kõrged, sest tegemist meie mõistes ikkagi maailma tippu kuuluva pilliga (teadmiseks neile, kes hindadest ei tea, et see kontsertklaver maksab 1,2 milj. Eesti krooni [...]
Books
Loen üldiselt haruldaselt vähe. Siiski, vähem kui nädala jooksul lugesin kui väike hull. Jah, ausalt öeldes olin ma selleks isegi sunnitud, sest lugemine oli ainuke tegevus haiglas ,mis igavust peletas. Kuna televiisorit ma lihtsalt EI viitsi vaadata, siis raamatutest leidsin enda jaoks põnevust.
Dan Brown / Da Vinci kood. 3 koht.
Ma alustan igavaimast raamatust. Üllatus? Nii [...]
No More Killing
Jätsin tossutamise
kaks kuud tagasi maha
ja ei usu,
et kunagi suitsu enam teen!
Üleeile öösel nägin kummalist und, jälle. Võiks tegelikult öelda isegi, et juba tavalist – vahest ma suitsetan unes. Mitte kunagi ei ole suits vastik, vaid hoopis väga-väga naudingurikas tegevus. Uni tundus tookord nii real, et kui nägin oma sõpra suitsetamas, tuli mulle uni [...]
