
Aga muideks, hispaanlaste sõnul on Granada üks ilusamaid linnu Hispaanias. Ja nad tegelikult ei valeta.

Reisimisest on mul küll nüüd vähemalt mõneks ajaks villand. Üheksa päeva Granada kodust eemal, ratastel, veel, jalgadel ja motellides, mis küll vaimselt pakkus küllaldaselt, aga füüsiliselt väsitas ära.

Essaouira on linn tegelastele alates piraatides, lõpetades jazzmuusikute ning filmitegijatega. Paradiislik!

Marokos arvatakse ilmselgelt, et kõik eurooplased on püstirikkad! Ja rumalad, sest käivad lihtsalt raha välja! Me vähemalt üritasime teisiti.

Muigasime, et kas tõesti on 10. detsember, väljas 26 kraadi sooja ning jõulud on kahe nädala pärast?

Siin Hispaanias võib kellelegi või millelegi südame kaotada üsna kiirelt. Huvitav, mis juhtub kevadel?

Seda fraasi ma küll seal ei kohanud, kuid suvine kild põue tungis sellegipoolest.

Kuigi nüüdseks on taevas tumedalt sompu tõmbund ja päeval sulanud jää võtab õhtuks ilmselt uuesti kaane peale, oli hommik ometigi väga kevadine.
Herneread on suviti küll parajad toiduesteedi créme brúléed. Veidral kombel sai alles eile esimest korda ujuma, koos esimese sellesuvise korralikuma päiksega ning tulitava põlenud seljaga. Ja selle märgiks saab meie paat järvel tulipunase kuue.
Ühel ööl, kui suvetuppa magama sammusin, nägin suvetaevas americlaste või tulnukate, kes teab, loodavat “kilpi”. Või hakkab taevas ookeaniks muutuma? Eks sellest [...]
Iga kevad tuleb minu juurde pisikese hilinemisega. Nii juba viimased 4 aastat. Alles auto või rongiaknast, mai alguses või aprilli lõpus, näen kevade tulekut puudes. Siin kivises kesklinnas näeb päikest vaid mõned tunnid päeval, mil see paistab ühelt katuseharjalt oma nina välja, et tunni-paari pärast oma nägu teisepool tänavat kõrguva maja katuse taha jälle ära [...]

No nii uhke pilt! Väärikas ning sihvakas kui noor võrsuv puu, just õide puhkenud – nagu meie Vabariik…

Peale selle, et ma kolmandat päeva haigena kodus passides ei suuda endas jõudu leida lugemiseks, töötamiseks ja vaid niisama olesklemiseks, otsustasin korraks välja “värsket” õhku hingama minna.
Kevad! See on äkki tulnud, nagu alati. Mäletan, mil märkasin eelmise aasta kevadet – sõitsin rongiga maale ja puud olid rohetama hakanud. “Jälle ei näinud ma kevade tulekut” mõtlesin [...]

Sain kevadel Kadrioru lossis toimunud Continuum grupi esimese sünnipäeva pildid.
Peab mainima, et Kadrioru loss on parim koht, kus olen klaverit mänginud, koos parima akustika ning parima Estonia klaveriga.
Vaata pilte…