
Minu esimene time-laps film koos minu muusikaga on valmis. 3 minuti pikkune film koosneb 1190 pildist.

Nädalapäevad tagasi laenasin ülikoolist kaamerastatiivi. Üks põhjus oli selge visioon, mis nüüd toimuma hakkab.

Tagatipuks arvasime Kunglaga mõlemad, et tegelikult võib ta vabalt ka “meesteteenindaja” olla, kellele Londonis sellepärast ei meeldinud, et ta seal kliente ei leidnud.

Üks minu tõsistest hobidest, fotograafia, on saanud peaaegu ühe aastaseks.

Asi lõppes taaskord sellega, et meid per**e saadeti. Kui raha ei anna, võib sooja kohta kerida. Aga mu grillvardad tegid vähemalt kedagi õnnelikuks!

Marokos arvatakse ilmselgelt, et kõik eurooplased on püstirikkad! Ja rumalad, sest käivad lihtsalt raha välja! Me vähemalt üritasime teisiti.

Esimene kohalik kostitas meid värskendava “fuck you-ga”. Esimene päev Marokos/Marrakeshis.

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min.

Umbes kahe tunni jooksul seisab liiklus, vihma ei saja ning muru ei kasva. Flamenkot tantsitakse ikkagi edasi.

Kuigi hetkel on kõige suurem kihk Marokosse sõita, sooviksin ma peagi ka Eestis olla. Eriti igatsen me maasauna, eesti õlut, eesti liha ja eesti leiba.

Siin Hispaanias võib kellelegi või millelegi südame kaotada üsna kiirelt. Huvitav, mis juhtub kevadel?

Mõned päevad tagasi nägin Granadas üht vast kõige paremat muusikuvõltsijat, mida olen varem näinud.