Film
“Theatre” time-laps film
Minu esimene time-laps film koos minu muusikaga on valmis. 3 minuti pikkune film koosneb 1190 pildist.
Kolm mind
Nädalapäevad tagasi laenasin ülikoolist kaamerastatiivi. Üks põhjus oli selge visioon, mis nüüd toimuma hakkab.
“Anna ja Krukoljev” filmimuusika
Sel kevadel lõin filmimuusika Ingrid Roose lühifilmile “Anna ja Krukoljev”.
Usume uskumatut
Mitmeid hiljutisi filme nähes komistasin ühe viimase aja huvitavama leiu otsa. Nico Muhly on vaid 28, kuid lasknud välja juba neli plaati.
Prangli etüüdid
“Tuulepealse” lühifilmi jaoks sai loodud rida etüüde, mis filmi sisse ei läinud. Muusika on töötlemata, ehk see mida on kuulda, nii ma ta ka klaveril ühekorraga sisse improviseerisin.
Pimeduse rüütli ristiretk
Ilma igasuguste eelarvamusteta võib tekkida palju üllatusi, nagu suurte lootustega on ka kergem pettuda. Tundus uskumatu, et reitingutabelites jõudis “Dark Knight” kõrgemale astmele, ettepoole isegi “Shawshank Redemptionist” ning “Ristiisadest”. Kuidas üks koomiksifilm seda suuta üldse võiks? Edetabelid edetabeliteks, aga latt visati tõepoolest kõrgele.
Ja ma tõesti läksin filmi eelarvamusega vaatama. Uurisin enda kiuste kõik selle filmi [...]
Magnus leekides
Ma pole peaaegu aasta väga aktiivselt muusikat kuulanud. Kõrghetk jäi tõepoolest eelmise aasta kevadesse, koos Śostakovitśi prelüüdide ja sümfooniatega, islandi muusika, filmimuusika ja kes teab mis stiilidega veel. Täna on käes post-rocki aeg – vähemalt nii nimetavad nad oma muusikat ise. Saage tutttavaks Magnuse filmi heliloojatega – “Set Fire To Flames”
Üks hommik vaatasime “Magnust”. Ma [...]
Magada tahaks
“Magada tahaks” on filmikooli tudengi Martti Helde kursusetöö, millele minul õnnestus muusika kirjutada. Töö käigus sai loodud pea pool tundi muusikat, millest kasutamist leidis näpuotsatäis, kuna tegemist on lühifilmiga. Eks see ükspäev leiab tee ka internetiavarustesse või kinoprogrammi vaatamiseks.
Ainukest konstruktiivset kriitikat sain fuajees vesteldes Arvo Iholt, kuna kaitsmisel polevat muusikalist poolt puudutud. Olen Iho kriitika [...]
Wall Animation
Küll on ikka inimestel pühendumist ning… annet. Mina joonistada ei oska, vahin suu ammuli.
Meenuvad muinasjutud
See, mis filmi ei kõlba, ei lähe ometigi kaotsi, küllap läheb seda helijuppi ükspäev kuhugi mujale vaja, või on lihtsalt see olemas. Psühholoogide sõnul unustavad loomingulised inimesed oma eelmised “oopused”, lasevad eelmisest peaaegu kohe lahti siis, kui see valmis on ja astuvad siis edasi. Ega ma hea meelega oma mineviku loomingut, olgu see siis muusika [...]
Uus heli
Kevad on produktiivne aeg, see järgneb äärmuslikule masendusele, mis algab uue aasta saabumisega kuni esimeste kevadtuulteni. Peale sellist perioodi on loominguliseks olemiseks suurepärane aeg. Viimased nädalad olen kõige akadeemilisuse kõrval nokitsenud ühe filmiprojekti paari looga. See minu lugu jääb küll projektist välja, aga – millist aastaaega see lugu kõige rohkem meenutab? Või kui üldse mitte, [...]
Okgay?
Eile sattusin istuma seltskonda, kellega on palju koos veedetud ülikooliaega. Nende õhtu läbivaks naljaks sai see sõnaühend, mis ka pealkirjas – okgay. Ja nii iga vastuse, küsimuse peale oli maru naljakas enamusele seltskonnale just seda sõnaühendit kasutada. Peab tunnistama, et me ei käi enam läbi tihedalt, tegelikult pole ka kunagi suured sõbrad olnud, kuid varem [...]
“Oscaripohmakas”
Igav ja põnev samaaegselt – üllatused puuduvad. Ja nagu ikka tavaks, nagu ka muus moes, on meil ka filmimood, mis kestab vähemalt kaks aastat. Pole teab mis uuenduslik, aga nagu prognoosisin, läks parim film:
No Country for Old Men
Ning parim filmimuusika, nagu ka ise oleks soovinud:
Atonement
“No Country for Old Men” on stiilipuhas näide praegusest [...]
Tänavused filmiauhinnad
Täna õhtul jagatakse selle aasta Ameerika filmiauhindu. Olen jõudnud suure hulga filme ära vaadata ning tulemused huvitavad mind väga, eriti just filmimuusika vallas.
Filmimuusikale kandideerivad:
Atonement
The Kite Runner
Michael Clayton
Ratatouille
3:10 To Yuma
Neist “Atonementi” ning “Kite Runnerit” pean tõsisteks võidukandidaatideks. “Atonementi” soundtracki kirjutas Dario Marianelli, kelle suurepärast muusikat kuulsid vaatajad üleeelmisel aastal filmis “Pride [...]
Uuemast filmimoest
Oli aeg, kus Eurovisiooni võideti ballaadiga. Enam mitte, vähemasti siis mõnda aega. Kunagi oldi ka moeteadlik, kui seljas sulejope, mis puhevile ajas – poistele meeldis, nad nägid siis suuremad välja, justkui rohkem liha luudel. Aga enam mitte, see on “oldfashion”
Olid ka ajad, mil filmimaailmas võidutsesid Oscarite jagamisel filmid, mis olid leebed kui tuul, hiilgasid inimliku [...]
Laulja vs Muusik
Lea Liitma lausus üleeelmises “Kaks Takti Ette” saates, et: “Minus on rohkem muusikut kui lauljat” ning: “Ma näen Sinus pigem muusikut kui lauljat”, mis sisuliselt tähendab seda, et laulja ei olegi muusik?
Tsiteerin siinkohal üht juba üsna vanat väljendit, mida kuulsin juba Tartus keskastmes õppides ja mis õpilaste seas ringi käis: “Kes on kõige rumalam, kas [...]
Paablid
Gustavo Santaolalla on filmihelilooja, kes minu arust on hakkama saanud imeteoga – saanud kahel järjestikusel aastal filmimuusika oscari (neid mehi on veel peale tema 2) – 2005 aastal “Brokeback mountain” ning 2006 aastal “Babel”. Kas imetegu või mitte, kuid tegu on üsnagi ühte kapsaaeda “visatud” muusikaga. Viimastel aastatel olen tõsiselt üllatunud võitjate üle, kuna [...]
