
Muigasime, et kas tõesti on 10. detsember, väljas 26 kraadi sooja ning jõulud on kahe nädala pärast?

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min.

Umbes kahe tunni jooksul seisab liiklus, vihma ei saja ning muru ei kasva. Flamenkot tantsitakse ikkagi edasi.

Kuigi hetkel on kõige suurem kihk Marokosse sõita, sooviksin ma peagi ka Eestis olla. Eriti igatsen me maasauna, eesti õlut, eesti liha ja eesti leiba.

Siin Hispaanias võib kellelegi või millelegi südame kaotada üsna kiirelt. Huvitav, mis juhtub kevadel?

Aeg pidavat illusioon olema. Mõõdan aega tegudes ja hetkedes. Olgu hetk ajaliselt kui pikk tahes, kui sinna sisse ei mahu reaalselt enda tehtud asju, siis on aeg justkui silmapilk. Nagu liiv vajub läbi pihu

On asjad, mis juhtuvad põhjusega, on ette määratud või siis kõik juhtubki enne määratult, on mingiks märgiks, ohuks, takistamiseks või hoidmiseks.

Kui ma täna toas pesu nöörile kuivama panin, siis tuli mul meelde, kuidas lõhnab päev otsa maal nööril kuivanud pesu. Sellist lõhna siin linnas pole.

Seda fraasi ma küll seal ei kohanud, kuid suvine kild põue tungis sellegipoolest.

Mõtlesin täna veidi minevikku tagasi ja leidsin mõned huvitavad verstapostid. Huvitav fantaseerida, mis oleks siis saanud, kui… jne.

Mida aeg edasi saan aina rohkem aru, kui väga praegust olukorda vaja on. Kuidas üks ajastu läbi sai ning läbi “depressiooni” algab uus. Tont seda teab, milline.