
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min.

Kui ma täna toas pesu nöörile kuivama panin, siis tuli mul meelde, kuidas lõhnab päev otsa maal nööril kuivanud pesu. Sellist lõhna siin linnas pole.

Mida aeg edasi saan aina rohkem aru, kui väga praegust olukorda vaja on. Kuidas üks ajastu läbi sai ning läbi “depressiooni” algab uus. Tont seda teab, milline.

Hakkan juba olukorraga harjuma. Tsüklist väljatulek on läinud aeglaselt, kuid lootustandvalt.

Kõige rohkem igatsen ma tagasi Tartu Tähtvere tänavaid. Need inimtühjad ja väga turvalised nähtud tänavad seisavad nii mõnigi kord meeles, kui pean Tallinnas Pärnu maanteelt…

Nüüd on aeg. Ma lõpuks andsin enese kiusatusele järgi. Kallis järeleandlikkus muidugi. Ma ostsin fotokaamera…

Ma leian, et maakohad on eriti trööstitud just eriti nüüd, kui kinnisvarabuum hakkab oma inetut lõppu leidma, kui raha ning tööjõud on linna jooksnud, jättes maakohad vaikselt välja surema. Kivikatused on sammaldunud, muldvärv majaseintelt koorunud, aiad ning trepiesised on koristamata lehtedest kuldsopased.

Oma pisitahtmisi läheb ja tuleb. Mõned koltuvad aegade möödudes, mõned tulevad peale sellise hooga, et vajavad kohe realiseerimist. Mõtlesin siin keskööl asjade/tegude üle, mida tahaksin kindlasti oma elu jooksul teha.

Viimasel kuul juhtusin üsna mitmele tööintervjuule. Üks asi on muidugi näha, kuidas kõik kulusid kokku hoida soovivad ning püksirihma pingutavad, teine asi on näha samasuguseid noori enda ümber ebareaalsete ootustega.
Kui edukust mõõdetaks mittemateriaalsetes väärtustes, pööraks tänapäeva edukuse tabel end ilmselt ümber. Tänapäeva edukus ei tähenda tingimata tarkust, aga tarkus võiks tähendada edukust. Läbi aegade on pukki ajanud end need, kel vähem tarkust kui mõnel isikul, kel võim(=raha) nii tähtis pole. Vahel on pukki aetud tõesti ka targad, kes pole sinna ise tahtnud, aga keda [...]
Eks meis kõigis ole parajalt edevust, kuid mulle on häiriv end esile tõsta või upitada. Samuti tunnen, et minus puuduvad juhiomadused. Eelistan kõiges tagasihoidlikkust. Mulle on veidi vastumeelne mõte, et peaksin kedagi või mingit rühma suunama/käsutama, kui nad just seda ise niiväga ei taha. Tunnen, et üliõpilasesinduse esimees on kohati raske olla – ma tõepoolest [...]

“Sinu tehtud testi tulemusena näitas see vasaku ja parema poolkera töös tugevat parema poole domineerimist (äämusi vähe). Psühholoogiliseks vanuseks tuli 25. Enesekindlust on sul praegu veidi üle keskmise, normiks u 40, sul oli 45. Optimismi testi tulemusena selgus, et sul on pisike pessimism, aga lootustunnet parajal määral.”
Mõned kuud tagasi sooritasin ühe testi, mille eesmärgiks oli [...]

Täna kooli sööklas turgatas mulle pähe üks teooria, kui vaatlesin üht Lõuna-Korea vahetusüliõpilasest neiut vastaslauast. Aga alustagem kaugeimast – ufodest. Ufodesse usun ma pimesi, selleks pole ma liialt egotsentrik. Mul pole põhjust olnud kahelda nendes vähestes fotodes või “väljamõeldud” ufo-monogrammides ja selles, kuidas nad välja näevad. Olgugi, et neil tunduvad kissitavad silmad nagu asiaatidel, on [...]

Vahel on mul tunne, et ma käin hoopis teist rada kui teised eakaaslased. Ja just viimasel ajal. Veel pubekaeas mõtlesin ma üldiselt nagu mu sõbradki. Meil oli umbes sama muusikamaitse (tüdrukute osas läks küll üldiselt arvamus alati lahku). Olid ka teistsugused erinevused. Ilmselt tuleb aga vahe sellest, et praegu suudan ma oma ideede, põhimõtete ning [...]

Inimesed näivad tihti teistsugustemana kui esmapilgul. Osalt tuleb see sellest, et võõraste või poolvõõrastega ollakse tihti maskeerund, kuid osalt kindlasti on asi ka minus. Eks on eelarvamusi ning komplekse, mis eelarvamusi ning hirme veel juurde tekitavad. Aga iga päev on teelolek ning iga selline mingit laadi pisike õppetund on verstapostiks ajas.
Ka väga tuntud inimene on [...]

Mõnikord on vaja saada naistega õppetunde, et jälle mingid põhilisemad asjad enda jaoks sirgeks saada.
Eile küsis üks inimene: “Kas lihtsam on olla mineja või see, kelle juurest ära minnakse?” Minejana tean, et olen võrreldamatult õnnetumas seisus kui see…
Kunagi arutlesin sellel teemal, et varsti on aeg uueks sõjaks – emotsioonid pole pärandatavad ning need ununevad. Väikest last peab ka karistama. Hunt sakutab ka omi poegi turjast, kui need on pahandust teinud – nii peaks sakutatama ka inimest. Ja ilmselt on järjekordne sõda selleks karistajaks.
Tsükliliselt peaks inimkond olema uue sõja lävepakul. Vana põlvkond on [...]

Mõnedel hetkedel on tunne, et tahaks väga ära. Kaugele. See pole mitte see, et jookseksin kohustuste ja murede eest, aga mul on tunne, et ma mõnikord mõtlen vales suunas. Valesti! Et lähen halvemaks kuidagi, kui nii teen.
Raske on tõesti, kui peab mõtlema argipäevamuredele. Minult küsiti, et kuidas ma siis veel loomingulist suudan säilitada? Ega ei [...]