Hiljuti oli mul võimalus saada esimesed kogemused mõnede fotopankadega. Kuigi mulle meeldib Flickeris ringi luusida, lugesin juhuslikult pikemalt fotopankade kohta ning mõtlesin, et poleks üldsegi paha mõni foto ka raha teenima panna. Kuigi raha on fotograafias prioriteetides ehk üsnagi sekundaarne nähtus, mõtlesin, et proovin.
Fotopangad on paigad (Stock photography), kus ajakirjad, ajalehed, blogipidajad, veebitegijad jt. saavad pisikese raha eest kasutada teiste fotosid. Surfasin veidi ringi, tegin eeltööd, et mis peaks-võiks meeldida ning lisasin umbes 120 valitud pilti. Minu esimene üllatus oli aga suur, kui hakkasin mõistma, et minu fotod praktiliselt ei kõlba fotopankadele. Tagasilükkamise põhjustena toodi just esteetilist, aga ka tehnilist kvaliteeti. Ei saanus esimese hooga üldse aru, miks mõni pilt tagasi lükati. Veel rohkem ringi vaadates ning analüüsides, sain aru, et stockphotos on küllaltki teistmoodi źanr. Pildid peavad olema viimseni viimistletud, tihti visuaalses naudingus suuri järeleandmisi tehes. Viimane ongi ilmselt peamine, miks ma sellele ilmselt rohkem aega pühendama ei hakka (nüüdseks on peale alustamist paari päevaga läinud müüki üks pilt). Aga asja uurimine andis mulle ühe vägagi väärtusliku kogemuse. Taoline kriitika paneb end veelgi rohkem analüüsima, mis pildil viga on, kuidas seda raamida, kuhu lähevad fookuspunktid ning mis vahenditega ja kuidas on võimalik foto kvaliteeti tõsta maksimumini. Seeläbi olen ka ise kõigele sellele rohkem tähelepanu hakanud pöörama ning visuaalne eneserahuldamine pole ainult domineeriv. Fotopangad nõuavad enamjaolt ka stuudio olemasolu, mida mul paraku veel ei ole.
Üks põhjus, miks fotopangad enamikule fotograafidest paistavad vaenulikud olevat, on kasumlikkus. Kõik taolised kohad maksavad autorile väga väikest protsenti, mis jääb üldiselt alla 50% müügihinnast, millest lähevad maha ka maksud. Koht, kuhu ennast registreerisin, maksab eksklusiivse pildi eest (mis tähendab, et pilt on ainult tema portaalis esindatud) 42% ja kui pilt on ka mujal, siis 22%. Muidugi, kui fotod müüma hakkavad, tõusevad ka protsendid. Aga need, kes tõesti suudavad fotopankades arvestatavat raha teha ning pilte suurtes kogustes müüa, neid paistab väga vähe olevat. Ainukesed, kes paistavad hirmrikkaks saavat, on fotopangad ise.
Minu esimene pildimüük toimus oktoobris, kui üks ameeriklanna kirjutas mulle, et soovib üht minu tehtud Arvo Pärdi pilti oma kontori seinale riputada. Olin toona meeldivalt üllatunud ja hakkasin kohe mõtlema, kuidas taolist situatsiooni rahuldada. Alguses mõtlesin, et saadan talle niisama pildi ning las prindib ise välja ning raamib ära. Aga eks kõik vajavad raha ning lõin ImageKindis omale konto, kus saab pildid välja trükkida ja ära raamida. Pärdi pilt ise asub siin. Kuna olin sel ajal juba Hispaanias, ei mõelnud ka selle peale, et ise pilt välja trükkida, ära raamida ja Ameerikasse teele saata (kuigi Eestis olles oleks see olnud ilmselt minu esimene valik). Niisiis ostis ameeriklanna selle Imagekindist, mis tõi mulle sisse veidi rohkem kui 15 dollarit. Pole just palju, kui arvestada sellega, et ameeriklanna käis tegelikult raamitud suure pildi eest välja miski 100 dollarit (umbes 1100 krooni), aga omakasu ei tahtnud kõrgeks ajada. Imagekind pole siiski väga kallis ning laseb autoril hinna ise määrata ning lisaks leiab sealt tuhandeid fantastilisi töid oma kodu sisustamiseks ilusate piltidega.
Minu osa valitud pilte ripub üleval müügiks ImageKindis, aga kui kellelegi peaks mõni minu teinegi pilt meeldima minu fotode hulgast, siis saab alati kontakteeruda e-maili teel või helistada. Hinnakirja ei ole olemas, kõik käib küllap nii, et “hundid söönud ja talled õnnelikud”.
Huvitav oleks kuulda ka teiste kogemusi.
Antti
Fotopangad on tihti ekstreemselt valivad. Mõnikord saavad kinga isegi proffid ja mõnikord tundub, et pilt läheb läbi või ei lähe vaid seetõttu, et sealsel valijal paistab paha päev olevat. Järgmine kord võib õnnestuda.
20. January 2010, 2:55 @ 2:55 am
Mona
Ma olen fotonduses ja fotopanganduses suht võhik, aga fotosid on mul vaja ja ostaks sinult heameelega üht koma teist. Emailin lähiajal
20. January 2010, 12:08 @ 12:08 pm
Villem
Kui ma fotopankadest kuulsin, siis lootsin, et tegemist on lihtsa viisiga fotograafiasse investeeritud raha natukenegi tagasi tiksuma panna. Aga tõesti, et fotopangad just üleliia vastutulelikud ei ole, siis päris nii ei läinud. Ka Eesti oma pildipank focus.ee ei hakanud ühe potentsiaalse kliendi pärast liigselt rabelema, sest ühel hetkel jäid minu meilid lihtsalt vastuseta. Ehk on nüüd olukord parem, aga mina jätsin asja sinnapaika.
Huvitav on veel, et kui pildiostusooviga inimene on ära kuulnud, et suuri väljatrükke ei saagi mõnekümne krooniga (juba fotolabor küsib trükkimise eest korraliku summa endale), siis jääbki asi kohe katki. Veel imelikum, et ka üks korralik ajakiri andis sisuliselt mõista, et tahaks minu pilte täiesti tasuta kasutada.
20. January 2010, 20:27 @ 20:27 pm
Üsna Hea Veeühik
Vaatasin üle asja. Tekkis õõvastus natuke, sest tekkis tunne, et ma pean hakkama valima, mida pildistada, et teistele see meeldiks.
Minu jaoks on pildistamine vist liiga subjektiivne ja emotsionaalne asi, et hakata ümber häälestama.
Aga post pani mõtlema – kui keegi naudib su fotot, tekib küsimus, et mõte, et tead, et keegi saab rohkem rõõmu sinu fotost kaalub üle mõtte, et saad oma foto kasumi.
20. January 2010, 21:46 @ 21:46 pm
Mait
Mona, ootan Sinu kirja
Lugesin ka üht ülevaadet fotopankadest, kus selgelt oli öeldud, et fotopankade omanikud on väga rikkad inimesed. Ja tõsi ta on, et kui tahta seal midagi teenida, tuleb kõvasti tööd teha ja portfolio peab koosnema tuhandetest piltidest. Ja kõik nad peavad väga kiivatele standarditele vastama. Netis surfates tuleb välja, et maailmas on umbes 200-300 inimest vaid, kes suudavad kuus teenida sellega 4000 taala ja enam. Pole just palju, arvestades, et ainult ühes fotopangas võib olla üle 200,000 fotograafi ning 10. miljonit pilti.
Aga ImageKindiga juhtus eile säärane lugu, et ma leidsin ühe enda mustvalgetest fotodest nende esilehelt, kus nad 24h presenteerivad kaheksat tööd erinevatelt autoritelt. Viimase 5 päevaga on mu pilte vaadatud seal umbes 1000 korral ja vaid 300 korral viimase kolme kuu jooksul. Isegi flicker jääb selle statistika poolest tugevalt alla. Iseasi, kas see ka midagi sisse toob. Seda saab teada minuteada ImageKindis alles 45 päeva pärast, sest nad pakuvad 30 päeva “money back guaranteed” ja nad ei saa müüjale pauhti raha üle kanda.
Ott, selles on sul tuline õigus, et fotopankadele meeldida, peaks ma ka enese naudingus tuntavalt järgi andma. Seal võib olla loomingulise artisti jaoks filigraannse kvaliteeditäpsusega pilte, aga paljudes jääb lihtsalt vaatamisrõõm täiesti saamata.
Üks aspekt veel. Kui alguses on see, et mõni inimene minu piltide vastu huvi tunneb, muidugi liigutav ja raha pole üldse määravgi. Iseasi on aga siis, kui sinu vastu hakatakse rohkem huvi tundma ning see muutub igapäevatööks(loominguks). Igaüks vajab raha.
Villem, kas sa siis ei ole kuulnud, et “kultuur kuulub rahvale ja seda peab täiesti tasuta jagama”?
20. January 2010, 22:01 @ 22:01 pm
tundmatuks jääda sooviv õpetaja
muide, väga hea pilt Pärdist! Tundlik ja ilus kompositsioon.
21. January 2010, 14:02 @ 14:02 pm