Häbi on, aga ei tunne. Teiste häbelikkus paneb meid häbi tundma.
Aga häbelik on minujaoks igatahes meeldivam, kui selline kohtlane, häbitu. Või siis uhke häbiväärsete asjade üle.
Samas on häbiväärne asi häbiväärne ainult selle jaoks, kes seda leiab.
Näit. kui
nudistide rannas kõnnib riietega inimene ja tunneb häbi teiste ennast vabalt, looduslikult tundmise pärast.

Normaalsusega on ühed huvitavad lood. Veider, aga inimesel on vist vaja saavutada teatud tase, et täielikult tema mina sõltumatu oleks.

Kõikjal, kus elavat leidsin, leidsin ka võimutahte; isegi teenija tahtes leidsin ma veel tahet olla isand. [---]
Ja selle saladuse avaldas mulle elu ise: “Vaata, ütles ta, mina olen see, k e s
i k k a p e a b i s e e n n a s t ü l e t a m a.
“Teadagi, teie nimetasite seda loomisetahteks ehk tungiks eesmärgi poole — kõrgema. kaugema, mitmekordsema poole:
kui see kõik on üks ja ainus saladus.
“Ma pigemini hukkun, kui loobun sest ainsast; ja tõesti, kus on kadu ja lehelangus, ennäe, — sääl ohverdab
end elu — võimu pärast! [---]
“Ainult sääl, kus on elu, on ka tahe: kuid mitte elutahe, vaid võimutahe!
(Zarathustra: 75-76.)

Nietzsche filosoofia – elu, kui võimutahe.. ehk enese maksma panemine, enese teostus.

vaadates Buddha või ükskõik mis vana Tao munka..
võib küsida, et ok, sul on 110% meelerahu 99% oma elust, mis sul veel on? Midagi. Ma tahan kogeda neid asju, ja siin ma olen ja kogen.
Ja minu elu mudel ei ole vähem õige.
Nii et kellelgi ei ole õigus.

P.S Kõik on ainult kõigi peades.

Tähendab – kõike saab muuta.

Novot, aga jah, kui on tegu siira sooviga pappi saada, siis on ju igati ok, kui isa ütleb tutkit.. kes ütles, et soovid peavad täituma. Tegelt isa ei pea andma.. ma ei tea,
kas ma annaks. :]]]]]
iga inimene kannatab ja võidab ise täpselt niipalju kui ta annab, nõuab jne.
Mul on Inglise Kolledzis üks selline õpilane,
kellel on rikkad vanemad, ta on 3 aastat raha kogunud, igalt poolt ja on kokku saanud 3 tuhat krooni. Enne ta tahtis ja kogus, et osta endale läpparit. Aga nüüd mõtles ümber ja ostab endale hoopis enda kitarri (no mis teha, hakkas kidra meeldima) Kusjuures ta saaks kooli pilliga mängida, aga ta tahab enda oma.

süü ja häbi kristluses.. ei, süü on lihtsalt kristluse mänguasi, seal ei ole midagi tõsist
7 korda tähtsam on rõõmusõnum, usk, süüst vabanemise moment, patu andekssaamine, siis kui kõik on super ja hea ja neegrid hõiskavad “praise the lord!!! we love you so much”
see ülim headus, hea vaim.. kõikke andestav.
Anyway, kõigile soovitan Piiblit lugeda, Nietzsche ütles, et piiblit ei ole üldse võimalik millegagi võrrelda, tal oli õigus. Kui hiiliv manipulatsioon üllas ja poeetiline.
ainult valetav raamat, mis kõneleb üllalt endast, kui 100 protsendilisest tõest. Alguses oli sõna jne. Seda raamatut on kõige kirkeks pidanud ajaloos isegi väga suured filosoofid ja kirjanikud. Ilma mõtlemata ei ole aga mõtet midagi lugeda, piibli sõnum on “sina mitte ära mõtle”. Peale Piiblit on parim raamat Nietz. Antikristus. Tegelikult olen ma ammu oma kibedast kristluse vastu üle saanud, ja tegelikult see usk isegi meeldib mulle. Luule Viilma ütles hästi oma kaheksandas raamatus, niipalju, kui ta kristlusest rääkis ja sedagi väga delikaatselt
jällegi respekt, sa ei taha ju maha teha midagi, mis on suurele hulgale inimestest püha õun. paar lehekülge öeldes, et usklik ei lähe ajaga kaasa. Õigus. paremini ei saagi öelda, positiivsemalt. Viilma oli minumeelest üks suht. terve tädike, elas üksi Topul mere ääres, Haapsalus. Selline looduslaps. Ta oli arst ja kui nüüd raamatuid lugeda, ja seda tõe pähe võtta, siis on see inimese tundmine ja seoste loomine ikka vapustav – vaimu ja keha vahel. Mulle isiklikult ei meeldi neid lugeda, need räägivad Luulest endast kõige rohkem, nagu muidugi iga raamat oma kirjanikust. Hea on mõnda kohta lugeda, näiteks vanematel, kellel on autistlik laps, lugege kaheksanda raamatu algust. vms. Üldiselt on see suur jahvatamine, seoste loomine. Ja nagu ma olen kuulnud 50/50 inimestele meeldib ja ei meeldi.

Peeter, energia vampiirlusega olen nõus. Aga sellega mitte, et laps vanemate suhtes ei peaks armastust nõudma. See on nii loomulik asi, et sellest ei ole paslik üldse rääkidagi. Vanem ja vastab lapsele samaga? Ei saa ju olla see võimalik, milline laps sellest siis küll sünniks? Just nimelt tuleb lapsele peegeldada armastust ja kui suures koguses veel. Vastasel juhul tekib ka temast kunagi energiavampiir. Kas see on siis eesmärk?

Vanematel oleks lausa kohustus ära tunda, millal laps on laps ja millal ta suureks kasvab. Kui vanem tunneb, et on energiavamp, siis juba eespool nimetatud ideed lapselt energiat võtta, ei teeks vanem nii. Täiskasvanud on teise vastuvõtuleveliga kui laps või kasvõi pubekaeas noor.

Kui kõik blokiksid ja tahaksid saada, siis kuhu me täpselt sellega välja tahaksime jõuda? Sa võtsid seda “isa, millal sa mulle onni ehitad” kui nõudmist, kui soovi saada, käsku jms. Mina mõtlesin selle all aga hoopis midagi muud. Ka seda lauset saab mitmeti öelda. Aga kui ma räägin lapsest või noorest inimesest, siis tema kunagi üldjuhul vanematelt ei nõua, vähemalt siis mina mitte. Tegemist on ikka siira soovi, mitte energiavamplusega või tühja õhuga tolmuimejas.

Aga kuidas saaks õhust vesi?

vaata.. kaks eri asja 1) annad ise midagi välja, mitte ei nõua.. teed midagi, teed midagi kihvti. räägid hea nalja ja tõded, et sõber paneb käe õlale ja ütleb, et “see oli hea nali” või naerab tunnustavalt. Või ükskõik mida, tunned mõne inimese vastu siiralt huvi, kuidas tal läheb.. ja küsid seda talt.. ja saad info vastu. Nii saab mingi suhestumine eksisteerida, kui see on vastastikku positiivse energia vahetamine.

mida ma mõtlesin energia imurluse all 8D ühiskonnas ei saagi selle vastu, muudmoodi, kui sa tunnetad selle ära.. muidu võtavad inimesed (need kes tahavad midagi saada, kasvõi seda, et neid armastatakse, ja on vihased, et neid ei armastata) sult lihtsalt tüki ära, amps ja amps.. kasvõi vihane vanamutt trollis, kes nõuab kohta või mõni tüdruk, kes küsib sult “kuidas sul läheb” nõudes midagi, nõudes vastust, nõudes, et teda armastatakse.. sellise asja vastu ei saa muudmoodi, kui sul eksisteerib energia tsensuur (vabandust, et lähen liiga keeruliseks) ehk kui midagi sellist juhtub..
ma tunnetan seda nagu tolmuimejat selle inimese poolt, vihase vanamuti vms. Siis sa lihtsalt ignoreerid, õigemini see läheb sust nagu mööda, sinu ümbert.. nagu õhk tolmuimejasse aga see ei mõjuta absoluutselt sind. Teinekord ma tunnen füüsiliselt, kuidas see nö nagu tõmbab sind, mitte õhk, vaid energia (imurlus) Kas siis keegi tahab saada midagi, keegi tahab, et sa kohmetuksid, end süüdi tunneksid, vastu vihastaks vms. Ei, see läheb sust mööda, sa isegi ei vaata mutti altkulmu, ei tunne talle kaasa, ei vihasta, ei kiru vms. kõik, mis sa teed on, et tõded teadlikult, et mingi tolmuimeja on. Sellepärast on tegeliult parem rahvarohkeid kohti vältida, maal elada jne jne
Bussis (ma tõusen tavaliselt püsti, kohe kui mingi selline info tuleb kuskilt) pole mõtet öelda ka, et “tädike, näed võta istu” tolmuimeja oskab selle peale ainult käsi hõõruda, et näed on hästi kasvatatud. Ta ei saada sulle vastu midagi, umbes, et “aitäh, oled väga norm. mees, et mulle istme andsid.. mu kondid ongi juba suht läbi.”
Ja kui sa ei suhestu negatiivselt selle tädiga, siis ta
näeb ka, et ta ei peegeldagi seda, milline ta ise on, ja rahuneb ka maha. Keegi ei jaksa lõputult vihata.
Maailm peegeldab 100% seda vastu, mida sa ise välja saadad.

Ma ei taha midagi halba Maidu kohta öelda, aga
“Isa, millal sa mulle onni meisterdad?”
“Isa, palun anna mulle peoleminekuks raha.”
Kes siin nõuab, et teda armastatakse, kes tahab saada – on laps.
Mait tõdeb siin, et kõike saab mitut moodi öelda, just täpselt, pigem on asi nagu energias, sõnastuselt oleks parem “isa kas sa ei taha mulle pappi anda? et ma alksi saaks osta, kõik teised joovad, ma tahan ka tunda, kuidas alkohol mu käitumisele mõjub ja lahe olla nagu teised” See on ainult sõnastus, aga energeetiliselt peaks see olema selline esiteks isa austav, tema otsust austav.. lahedale isale öeldud, ootav küsimus, et näha, näed ta tahab anda.

kui ma piltlikult endale ette kujutan seda nö. meest, naist, või perekonda.. see on nagu kamp selliseid tolmuimejaid.. ja armastus on vesi.. vett ei ole kuskil, sest kuskilt voolikust ei tule seda, seepärast need tolmuimejad imevad tühja õhku ja lähevad veel õhu pärast ka tülli.

Jõulud on lahedad pühad täpselt nii palju, kui nad pole kristluse, ehk kaastunde usuga seotud (usk kaastundesse)

Teatud inimesed, vanemad, isegi paljud arstid on energia imurid, energia parasiidid. siis iga inimene ise otsustab, kas ta annab välja endast või ei anna.

Kui ma neid sõnu kuulsin, siis tekkis hämming seestpoolt, sest mul polnud süüd. Süüd enda ega teiste pärast.

Samas järsku avastasin, see eest budismis on eriline vabanemisteooria ja võib olla seepärast mulle meeldibki budism, et seal ma saan vabaks, mitte andeks. (Samas mõte jooksis kolmanda suurima maailmausu peale – islam – aga kuna mul on vähene kokkupuutuvus sellega, siis ma ei tahaks öelda, et seal on eriline “kohustusteooria”.)

Tegelikult on saab ja on saanud käituda teistmoodi. Saab öelda teistmoodi, saab vigu parandada ja asju selgitada. Iseasi, kas me tahame vigu parandada ja teisi kuulda.

Soovisid kunagi Tiibetisse minna. Sa loe ka Tiibeti raamatut, millest blogiski hiljuti kirjutasin.Saad tasakaalu rohkem nagu mina, ehk rohkemgi, sest ma olen andetum õpilane kui sina.