Arvo Pärdi “Litany” on minu jaoks oluliseim teos Pärdi loomingus. Seda seetõttu, et see oli kõige esimene heliteos, mille ma avastasin raamatukogu plaadiriiulilt tema loomingust. Olin 16 ja ei teadnud eesti muusikast suurt midagi, rääkimata maailma muusikast. Selle teose tutvumisega algas täiesti uus ajajärk minu muusikalises elus.

Olin lummatud tema oskusest teha kulminatsiooni, luua muusikat minu kõrvale ilma üheainsagi veata ja panna tenorid laulma nii, nagu ma polnud iial varem kuulnud. Oleksin justkui 16 a. kurt olnud.

Ütlen küll äärmiselt julgelt, kuid ilma selle teoseta poleks asjad olnud nii nagu nad olid ja ilmselt ka mitte praegu.

“Litany” on suuremahuline teos solistidele, segakoorile ning orkestrile, mis on salvestatud 1995 Niguliste kirikus.

Tenor: John Potter
Tenor: Rogers Covey-Crump
Bariton: Gordon Jones
Koor: Eesti Filharmoonia kammerkoor
Orkester: Tallinna kammerorkester
Dirigent: Tõnu Kaljuste

23 minutiline teos on kui viitsütikuga pomm, mille kulminatsioon on igat eelnevat sekundit kuulates väärt ootamist. Helinäiteks on lõpukulminatsioonile eelnev paar salmiosa, mis kulmineerub orkestri tuttisse. Eriliselt tähtis on minu jaoks vahetult enne kulminatsiooni kõlav, umbes 7 sekundi pikkune kõrge tenorinoot.

Veel väärib ära märkimist rütmielement, mis kõlab helinäite alguses koos sõnadega(rütmielement esineb paksus trükis sõnadega): O Lord, shelter me from certain men, from demons and passions, and from any other unbecoming thing. Selle sõnapaari oleks võinud Pärt ka teistmoodi orkestreerida. Orkestreerida, nagu see oli iga salmiosa alguses (algusega “O lord..” ), kuid kasutab sootuks teist rütmi. See pisike element on aga minu arust erakordne kulminatsiooni mineku seisukohalt. Õigeid põhjuseid teab aga Pärt ilmselt ise.

Täieliku teksti leiab siit: Prayers of St John Chrysostom for each hour of the day and night

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.